Kust andmed pärinevad
See on kokkuvõte Eesti kohtute avaldatud lahenditest, mitte kellegi muljetest. Riigi Teataja lahendite baasis on kategoorias «Muud kindlustuslepingud» alates 1. jaanuarist 2020 avaldatud 813 tsiviilasja. Neist 475 sisaldavad tunnust tagasinõue ja 80 ühtlasi tunnust korteriühistu. Töötasin läbi 78 lahendi terviktekstid kõigist kohtuastmetest, kokku 65 unikaalset asja, kus kindlustusselts nõuab veekahju eest makstut tagasi korteriühistult, eraomanikult või ettevõttelt. Iga asja kohta on fikseeritud pooled, summad, resolutsioon ja tegelik tulemus. Riigikohtuni jõudis sellest valimist üks ühistuvastane regressiasi.
Kuidas lõpevad asjad korteriühistute vastu
Valimi 65 asjast jõudis ühistute vastu lõpptulemuseni 24. Tulemuste jaotus:
| Tulemus | Asju | Kommentaar |
|---|---|---|
| Nõue rahuldati täies ulatuses | 7 | sh kõik tagaseljaotsused: kostja vaikimine maksis 100% koos viiviste ja kuludega |
| Tasumine pärast hagi esitamist | 4 | summa maksti täies ulatuses, lisaks jäid kanda kindlustusseltsi menetluskulud |
| Osaline rahuldamine | 4 | kohus vähendas summat, üksikutes asjades 50–63% |
| Poolte kompromiss | 8 | tingimused täissummast osamaksetena kuni põhinõude nullini |
| Kindlustusselts loobus nõudest | 1 | nõudest loobuti täielikult |
| Kokku | 24 |
Ükski ühistu ei saanud sisulist lahendit «jätta hagi rahuldamata». Kuid täpselt pooled asjad (12/24) lõppesid sellega, et kindlustusselts sai nõutust vähem: neljal korral vähendas summat kohus, kaheksal korral leppisid pooled kokku kompromissis. Asjas 2-21-1301 loobus Salva kirjalikult täpselt poolest nõudest. Asjas 2-21-4595 pakkus kompromissi välja kohus ise ja selle järgi ei saanud kindlustusselts põhinõudest midagi. Valimi üldine järeldus: allahindluse saavad ainult need, kes esitasid põhjendatud vastuväite; vaikimine ja kohene maksmine maksid alati täissumma.
Eraomanikud ja ettevõtted
Eraomanike vastu on valimis 30 asja, neist kostjad võitsid 7. Oluline detail: kõigis seitsmes võidetud asjas oli kostjal professionaalne esindaja. Ühtegi «oma jõududega» võitu valimis ei ole. Ettevõtete vastu on 7 asja, võidetud 2.
Mida kohtud nõuetest maha tõmbavad
Kolm vähendamise mehhanismi korduvad asjast asja. Esiteks: kindlustusseltsi enda kulud kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks ei kuulu väljamõistmisele; Riigikohus selgitas seda asjas 2-17-13363 (p 20–26), kohtud kohaldasid seda asjades 2-21-301 ja 2-17-18004. Teiseks: kannatanu enda osa VÕS § 139 lg 1 alusel; asjas 2-20-15789 vähendati väljamõistetavat täpselt poole võrra. Kolmandaks: põhjuslik seos ja ilmne ebaõiglus VÕS § 127 lg 4 ja § 140 lg 1 alusel; asjas 2-19-6494 vähendati nõuet 63% ning tõmmati maha positsioonid, mida esmases vaatlusaktis ei olnud.
Eraldi statistika tõendite kohta: ühistu tõend, millele oli alla kirjutanud volitusteta isik, nurjas kindlustusseltsi hagi asjas 2-20-4411; naabri sõnade järgi kirja pandud põhjus asjas 2-20-5137; sõnastused «väidetavalt» ja «ilmselt» vaatlusaktis nimetas kohus asjas 2-19-17399 otsesõnu oletusteks, mitte tõenditeks.
Kuidas neid numbreid lugeda
Kindlustusseltsi saadetud summa ei kasvanud selles praktikas kohtus kordagi ja pooltes asjades vähenes. Kõiki sajaprotsendilisi väljamõistmisi ühistutelt ühendab üks asi: kostja vaikis või maksis kontrollimata. Mehhanismide üksikasjalik analüüs koos lahendite tsitaatidega on kohtupraktika ülevaates, nõudest täieliku loobumise lugu siin, vahelae toru asja analüüs siin.
Metoodika: valim Riigi Teataja avalikust lahendite baasist, kategooria «Muud kindlustuslepingud», periood 01.01.2020 kuni 17.08.2026; filtrid tagasinõue ja korteriühistu; loetud on lahendite terviktekste, mitte annotatsioone. Numbreid uuendatakse uute lahendite avaldamisel.