Regressiasjad kestavad harva viis aastat: summad ei õigusta tavaliselt sellist visadust. Kohtuasi 2-17-18004 on erand ja just seetõttu eriti õpetlik. Kindlustusselts läbis kaks ringi kohtuastmeid 918 euro ja 16 sendi pärast ega saanud lõpuks midagi. Analüüs põhineb Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendite täistekstidel.
Asjaolud. 16. veebruaril 2016 sai Tallinna kortermajas veekahjustusi korter: märgusid köök-elutoa lagi ja sein. Allikaks oli korruste vahel lõhkenud keskküttetoru. Kannatanud korteri kindlustusandja, AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal, hüvitas siseviimistluse remondi 756,16 € ja maksis oma koostööpartnerile veel 162 € kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemise eest. Seejärel esitati mõlemad summad korrus kõrgemal asuva korteri omanikule. Nõude loogika mahtus ühte lausesse: vesi tuli ülevalt, järelikult on toru teie oma.
Kindlustusseltsi tugi oli Riigikohtu praktikast tuntud eeldus: kui kahjustav asjaolu lähtub teise korteriomandi reaalosa piirest, eeldatakse korrashoiukohustuse rikkumist ja selle ümberlükkamine on omaniku ülesanne. Kinnituseks lisati korteriühistu esindaja kiri avarii põhjuse kohta ning väide, et toru parandamiseks avati just selle korteri põrand.
Menetluse käik. Maakohus jättis hagi 2019. aastal rahuldamata. Ringkonnakohus saatis asja 2020. aasta jaanuaris 756,16 € osas uueks läbivaatamiseks, pidades esimese astme põhjendusi puudulikuks. Tähelepanuväärne detail: 162 € «kahju kindlakstegemise kulude» osas jäänud rahuldamata jätmist kindlustusselts edasi ei kaevanudki ja selles osas jõustus otsus juba toona.
Ekspertiis. Uuel ringil määrati ehitusekspertiis. Ekspert töötas maja 1997. aasta projektdokumentatsiooni ja termokaameraga ning tuvastas: kostja korteris ei ole küttekollektorit üldse, see asub korrus madalamal üldkasutatava koridori ripplae taga; radiaatorite all ei ole sulgventiile; torud on viidud radiaatoriteni monoliitse betoonist vahelae alumises plaadipooles. Kannatanud korteri laest on torudeni umbes neli sentimeetrit, kostja korteri põrandast kakskümmend üheksa.
Kohtu järeldus 13.06.2022 otsuses kõlab nii:
«Betoonist vahelae sisse ehitatud keskküttetorustikku ei saa pidada kostja korteriomandi reaalosaks, sest see ei olnud eluruumi põrandaks. Ka ei asunud antud keskküttetoru kostja mõjusfääris.»
Harju Maakohus, 13.06.2022, p 15.
Ühisesse plaati valatud toru kuulub kõigile maja omanikele ühiselt ja rikkumise eeldus sellele ei laiene. Kannatanu ja ühistu esindaja kirju avarii põhjuse kohta hindas kohus kui arvamused kahju põhjuse kohta, mitte asjatundjate uuritud ja põhistatud hinnangud (p 18). Sama punktiga varises kokku ka väide avatud põrandast: avati seal, kus remont oli tehniliselt mugavam, toru kuuluvuse kohta ei ütle see midagi. Kõnekas on seegi, et toru remondi tellis korteriühistu ja selle eest tasus ühistu enda vastutuskindlustuse andja.
Tulemus. Hagi jäeti tervikuna rahuldamata, 2022. aasta augustis keeldus ringkonnakohus kindlustusseltsi apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Kostja menetluskulud jäid hageja kanda.
Kolm järeldust sarnase nõude saajale. Esiteks: eeldus ei ole kohtuotsus. See rakendub üksnes siis, kui allikas asub tõesti teie korteri piirides, seega tuleb küsimus «kus täpselt see süsteemiosa kulgeb ja kellele see kuulub» esitada juba esimeses vastuses kindlustusseltsile. Teiseks: kontrollige nõude koosseisu ridahaaval. Kindlustusandja enda kulusid kahju põhjuse ja suuruse kindlakstegemiseks kostjalt välja mõista ei saa: Riigikohus selgitas asjas 2-17-13363 (p-d 20–26), et selliseks nõudeks puudub kindlustusandjal õiguslik alus. Selles asjas surid 162 € ilma ühegi lasuta. Kolmandaks: vaidluse toru kuuluvuse üle otsustab mitte kirjavahetus, vaid ehitusekspertiis, ja võidab tavaliselt pool, kes on selleks ette valmistunud.