Olen sageli öelnud: kui hobune on surnud, siis tuleks sadulast maha tulla. Mõnes kindlustusseltsis leidub aga tegelasi, kes mitte ainult ei ratsuta surnud hobusega edasi, vaid üritavad seda veel ka reklaamida. Tänane lugu räägib sellest, kuidas kindlustusfirma püüab klienti absurdsete versioonidega väsitada.
Kõik algas 15. detsembril 2025. Minu kliendi korteris hakkas köögis betoonpaneelide vuukidest vett tilkuma. Kohale kutsuti korteriühistu esimees. Ta vaatas lage ja teatas täiesti tõsise näoga:
«See on kondensaat. Ilmselt keetsite lihtsalt suppi.»
Ja lahkus.
Kas lugeja saab midagi aru? Selle „eksperdi" loogika järgi suudab tavaline borš läbistada betoonlae ning tekitada lokaalse üleujutuse. Retsepti ta kahjuks ei täpsustanud.
Edasi astus mängu kindlustusgigant. Klient sai eitava vastuse, mis meenutas pigem odavat krimisarja kui professionaalset kahjukäsitlust.
Kindlustusandja väitis ametlikus vastuses, et korteriühistu esimees käis ülemises korteris nr 52, liigutas külmkappi ja kontrollis olukorda.
Väike detail: keegi ei käinud korteris nr 52 ning midagi ei liigutatud.
Kogu „uurimine" põhines sisuliselt samal supiteoorial. Hiljem selgus ka põhjus, miks sellist versiooni oli vaja.
Kindlustusfirma partner saatis kohale spetsialisti. Tema vaatas lage ja tunnistas ausalt:
«Ma ei ole ehitusekspert. Paneele avama ei hakka, äkki lõhun midagi ära.»
Seejuures märkis ta suuliselt, et kondensaadi versioon ei tundu usutav. Kirjalikku akti ta seda aga lisada ei soovinud.
Siis tuli mängu arhiiv.
Ja mida me leiame? 2022. aasta dokument. Täpselt samas korteris oli juba kolm aastat tagasi identne juhtum. Ning sama korteriühistu esimees kirjutas toona oma käega akti, et põhjuseks oli ülemise naabri külmiku sulamine.
Tekib küsimus: miks oli 2022. aastal süüdi külmkapp, aga 2025. aastal äkitselt „fassaad" ja „supikeetmine"?
Vastus paistab üsna ilmne: keegi ei soovinud võimalikku regressinõuet.
Kuna kindlustusandja venitas asja lõputult, sõitsin ise Sillamäele. Avati paneelid videokaamera ees.
Tulemus? Betoon nende taga oli praktiliselt ideaalne:
👉 ei hallitust,
👉 ei seenkahjustusi,
👉 ei pikaajalise niiskuse jälgi.
Iga ehitusspetsialist ütleb, et selline olukord viitab ühekordsele ja tugevale vee läbijooksule. Kui probleem oleks kestnud aastaid, oleks konstruktsioonide taga olnud täiesti teistsugune pilt.
Täna oleme jõudnud olukorda, kus:
👉 remondikalkulatsioon on 2151 eurot;
👉 minu ekspertiisiarve 280 eurot.
Ja siis saabub Swedbanki vastus:
„Otsust me ei muuda, kuid oleme valmis tasuma paneelide avamise eest. Palume ainult eemaldada arvelt sõna EKSPERTIIS."
Kas saate aru selle mõttest?
Soovitakse jätta mulje, et tegemist oli lihtsalt „lammutustööga", mitte tehnilise hinnanguga, mis lükkab ümber kogu nende versiooni fassaadist ja kondensaadist.
Me ei eemaldanud midagi.
Esitasime põhjaliku kaebuse TTJA-le:
👉 valeandmed väidetavate kontrollide kohta;
👉 puudulik tehniline uurimine;
👉 video puhtast betoonist;
👉 2022. aasta dokument;
👉 viited seadustele ja Riigikohtu praktikale.
Nüüd peab kindlustusandja selgitama juba riigiasutusele, miks klienti viis kuud „supiteooriaga" veenda üritati.
Kõige koomilisem kogu loos on see, kuidas kahjukäsitluse versioon muutus pidevalt nagu Eesti ilm:
👉 kord olevat süüdi fassaad,
👉 siis kondensaat,
👉 siis jälle niiskus seinast.
Küsimusele, kus see kondensaat nüüd on ja miks laes puudub hallitus, vastust siiani ei ole.